sünniaeg: 19. mai 1944
sünnikoht: Massiaru, Pärnumaa

Maailma üks kõigi aegade edukamaid tõstesportlasi Jaan Talts jõudis NSV Liidu koondisse 1966. aastal, teenides sõdurina aega Ukrainas. Visa tööga saabus Taltsi esimene suur tähetund 1967. aastal rahvaste spartakiaadil, mil ta ühe õhtuga tegi neli maailmarekordit ja kogus esimese poolraskekaallasena maailmas kolme tõstega enam kui viissada kilo (502,5 kg). Sügisel võitis aga esikoha Mexico eelolümpial.
1968. aasta jaanipäeval võitis Talts Leningardis toimunud EM-võistlustelt oma esimese suurvõistluse tiitli. Samal sügisel toimunud Mexico olümpial pidi aga leppima hõbemedaliga üleöö nelikümmend kilo arenenud soomlase Kaarlo Kangasniemi järel.
Järgmisel kahel aastal tegi aga Talts kuldse duubli, võites esikoha nii MM – kui EM – võistlustelt. Seejuures siirdus Talts poolraskekaallaste leerist I raskekaalu. Eesti vägilase edu jätkus maailma tõstepõrandal kadestamistväärt järjekindlusega.
Kuni saabus 1972. aasta Müncheni olümpia.

“Olümpiamängudel oli esimene raskekaal kavas esimest korda. 4. septembri õhtul olid kõik Eesti NSV turistid, ajakirjanikud ja olümplased varakult kohal. Prognoositi, vahetati arvamusi ja vaieldi eelseisva võistluse üle.
Võistluseks rivistus 13 sportlast. Jaan Talts oli kuidagi väga kahvatu, vaikne, ilmselt juba keskendunud raskeks katsumuseks. Tablool süttisid esimesed tulemused. Lisati aina raskusi...,” kirjutati olümpiaraamatus.
Ning pikk võistlusõhtu andis oodatud olümpiavõidu Taltsile, kes kogus kolme tõstega 580,0 (210,0 + 165,0 + 205,0).
Talts saavutas oma kireva sporditee jooksul kõik: oli NSV Liidu aasta parim sportlane, valiti maailma kümne parima sportlase hulka ja lõpuks jõudis püstitada 43 maailmarekordit. Talts on rekordeid teinud rohkem kui ülejäänud Eesti sportlased olümpiaaladel kokku. Need seavad ta maailma kõigi aegade neljandaks tõstjaks.
Talts on proovinud kätt treeneritööl ja olnud edukas poliitik.

tagasi avalehele