sünniaeg: 25. juuni 1970
sünnikoht: Võru

Kümnevõistluses Eestisse esimese olümpiavõidu toonud Erki Nool debüteeris olümpiamängudel juba 1992 Barcelonas. Siis päädis kõik nulliga odaviskes. Pärast olümpiat otsustas teivashüppajana sporditeed alustanud Nool spetsialiseeruda kaugushüppele. Aga 1994 oli ta tagasi kümnevõistluse juures.
Visa võitleja Noole läbimurre maailma eliiti toimus 1995. aastal Götzise kümnevõistlusel, kus ta püstitas hiilgava Eesti rekordi 8575. MM-il saavutas ta neljanda koha ja 1996. aasta Atlanta olümpial oli Nool kuues. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künnisel favoriidiks.
27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tšehh Tomaš Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat.
Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargneisd seejärel kettaheites. Esimene katse võrku – 0. Teine katse samuti – 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale.
Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära - 43.66. Siis protestisid tšehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks.
Kell 14.40 annavad Tšehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti. Seitsmeliikmeline vahekohtunike kogu otsustab, et õigus on sportlasel. Tšehhid annav sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne ketta maandumist. Seegi lükatakse tagasi.
Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00-ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi – 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treeneritest ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Šebrle 8606 punkti ees.
2004. aastal võistles Nool oma neljandal olümpial, olles Ateena mängudel kaheksas.

tagasi avalehele